Elu pandeemiajärgse stressisündroomi ehk PPSD’ga
Üks on kindel – maailm meie ümber ei ole enam sama, mis kolm aastat tagasi. Koroonapandeemia on teinud korrektuurid kõiges, mida seni ühiskonnana normaalseks pidasime. Ukraina sõja taustal tundub Covid19 küll teisejärgulise teemana, kuid paljude jaoks meist on viimaste aastate hirm ja hektilisus jätnud püühikale jäädava jälje. Olgugi, et enam mitte uudiste esikaantel, on koroonateema siiski esiplaanil meie mõtetes ja käitumises. WHO (World Health Organization) andmetel puudutab PPSD (post pandemic stress disorder) ühiskonna kollektiivset tervist väga tugevalt.
Koroonaaja mõju vaimsele tervisele
Koroonast räägime eeskätt kui füüsilise keha haigusest. Teame, et koroona läbipõdemise tagajärjel keha taastub ja organismi kaitseks tekivad antikehad. Kuid kuidas on lood vaimse tervisega?
2020. aastal läbiviidud uuringus selgus, et 40,9% küsitletutest koges pandeemia olukorrast tingitud muutusi oma tavapärases vaimse tervise seisundis – 30,9% jaoks tähendas see kohanemist ärevushäire või depressiooniga, 26,3% jaoks trauma või stressiga seotud sümptomeid ning 13,3% täheldasid sõltuvuskäitumise ägenemist koroonast tingitud emotsioonidega toimetulekuks.
PPSD sümptomid ehk pandeemia traumast tulenevad sümptomid avalduvad inimesiti erinevalt, kuid levinumad neist on järgmised:
🔸 Mõttetuse tunne;
🔸 Motivatsiooni langus;
🔸 Abituse tunne;
🔸 Häiritud unerütm;
🔸 Muutused söömisharjumustes;
🔸 Tühjuse tunne ja apaatia;
🔸 Negatiivne ja katastroofiline mõtlemine;
🔸 Sotsiaalne eemaletõmbumine;
🔸 Toimetulekuraskused igapäevarutiini loomisel;
🔸 Hirm “tavaellu” naasmise ees.
Järk-järgult avab ühiskond end vanadele tavadele ja elurütm näib just nagu normaalsusesse naasvat, kuid traumajärgne stressiseisund ei lase kõrgenenud ärevustundel langeda. Neuroloogilised uuringud selgitavad, et stress põhjustab ajurakkude funktsioneerimises häireid ja halvab aju võime informatsiooni hoomata ja töödelda, põhjustades juba väiksemategi ülesannete puhul rõhutud tunnet. See aga teeb ‘’tavaellu’’ naasmise keeruliseks.
Kui PSSD tundub tuttava seisundina, mida ka Sina elus kogemas oled, siis tea, et tegu on normaalse traumajärgse reaktsiooniga ning õigesti talitades saad ennast koroonalaine asemel rahulainele häälestada.
Ei saa kontrollida pandeemiat, ainult oma reaktsiooni sellele
PPSD on kollektiivne katsumus, mis tuleb läbi põdeda täpselt samamoodi nagu koroonaviiruski – ainult et mitte isolatsioonis, vaid teineteise toel. 2+2 periood on läbi ja on aeg taas kokku tulla, julgeda küsida abi ning jagada seda neile, kellel on raske. On terapeute, kes on spetsialiseerunud üksnes traumapsühholoogiale ja kelle abi võib kordades kiirendada normaalse ja täisväärtusliku elurütmi juurde naasmist.
Ka CBD on tugisüsteem, mis ühes teraapiaga soosib organismi taastumist nii vaimsel kui füüsilisel tasandil. 2020. aastal avaldatud CNN artikkel käsitleb CBD positiivseid omadusi ärevuse, une ja meeleolu korrigeerimisel, aitamaks turgutada tervishoiutöötajate immuunsust normaalse unerütmi taastamise kaudu ja ennetada sõltuvushaiguste väljakujunemist ärevuse kaitsemehhanismina. CBD endokannabinoidsüsteem toimib sarnaselt immuunsüsteemile, leides organismis tasakaalust väljas oleva probleemiallika ise üles ja ‘’remontides’’ selle kehas olemasolevate vahenditega. Seda erinevalt ravimitest, mille funktsioon on leevendada ühte kindlat sümptomit, mida võib PPSD puhul aga väga raske määratleda olla.
Vaimset tervist ei saa lahutada füüsilisest, mis tähendab, et CBD võib abiks olla ka pikast kodukontori perioodist tingitud kehaliste vaeguste korral – näiteks liigeste ja kehakaalu probleemides.
Loe kannabinoidide ja vaimse tervise kohta lähemalt siit ja vali elada tervislikku elu ka mõttetasandil!
