Viimases artiklis vaatlesime, kuidas kannabinoidid (endokannabinoidsüsteemi kaudu) mõjutavad meie soolestikku, selle mikrobioomi ja ülejäänud inimkeha. “Mikrobioomi-soole-aju telje” ja muude radade kaudu võivad fütokannabinoidid (taimse päritoluga kannabinoidid) tuua kaasa positiivseid muutusi kogu kehas, aidates meil toime tulla kõigega alates tujust kuni autoimmuunsete probleemideni, nagu põletikuline soolehaigus.
Aga kui asjad kohe ei parane? Mida saab või tuleks teha, kui fütokannabinoidid ei too kiiret leevendust, mida loodame? Nagu iga pikaajalise lahenduse puhul, nõuavad fütokannabinoidid alati kasutajalt kannatlikkust ja järjekindlust, et esile tuua kõik oma eelised. Mõned tegurid võivad seda protsessi edasi lükata.
Täna uurib PĒLL ühte sellist põhjust, miks fütokannabinoidide täielikuks toimimiseks võib kuluda tavapärasest kauem aega – see on levinud sooleprobleem, mida nimetatakse düsbioosiks. Süübime otse sellesse, mida see seisund kannabinoidi imendumise ja keha tervise jaoks laiemalt tähendab, ning uurime salarelva Sinu soolestiku tervise taastamiseks – probiootikume!
Düsbioos
Düsbioosi puudutasime oma viimases artiklis, kuid seekord süveneme enamgi. Düsbioosi võib määratleda kui soolestiku mikrobioomi tasakaalutust või häireid. Seda võib iseloomustada soolestiku mikroobikoosluse suurenemise, vähenemise või erinevate mikroobide tüüpide ja liikide proportsioonide erinevusega. Düsbioosi võivad põhjustada paljud sisemised ja välised tegurid, sh. haigused, geneetiline eelsoodumus, toitumine, antibiootikumid ja saaste.
Düsbioos võib põhimõtteliselt mõjutada kõiki inimkeha aspekte – alates meeleolu kõikumisest, toidu seedimisest kuni immuunreaktsioonini (keha võime tulla toime viiruste, toksiinide ja muude väliste vägivaldsete sissetungijatega). Näiteks võib düsbioos mõjutada beeta-glükuronidaasi aktiivsust, ensüümi, mida keha loob ja mida leidub soolestikus, mis aitab lagundada selliseid aineid nagu ravimid, toksiinid. Ja düsbioos mõjutab kannabinoidiretseptorite arvu meie kehas, mis on madal, kui soolestiku mikrobioom on halvas vormis, sellest ka sissevõetavate kannabinoidide halb imendumine – neil lihtsalt pole piisavalt kuhu siduda.
Probiootikumid – mis need on ja kuidas need aitavad?
On tõendeid selle kohta, et fütokannabinoide saab kasutada düsbioosi raviks ja soolestiku homöostaasi taastamiseks (soolestiku mikrobioomi koostise tasakaal, nagu see peaks olema). Kuid kuna düsbioos võib ennekõike mõjutada kannabinoidide omastamist meie soolestikus, võib soolestiku mikrobioomi tasakaalustumine võtta kauem aega, kui sooviksime. Siin astuvad mängu probiootikumid.
Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mida saab soolestiku mikrobioomile tutvustada, et aidata leevendada düsbioosi (mikroobikoosluste taasasustamise või tasakaalustamise teel) või ennetada mikrobioomi tasakaaluhäirete tekkimist. Probiootikumid kiirendavad tõhusalt kannabinoidiretseptorite formuleerimise protsessi soolestikus ja kehas üldiselt. See tähendab, et fütokannabinoidid imenduvad kiiremini ja paremini ning samade tulemuste saavutamiseks pead kasutama vähem kannabinoide.
Kokkuvõtteks
Võib öelda, et kannabinoidega toodete biosaadavuse või imendumise tõstmiseks organismis ja nende funktsionaalsuse suurendamiseks tuleks oma keha ja mikrobioomi toetada probiootikumidega. Probiootikume leidub rohkesti kääritatud toitudes ja jookides, aga ka spetsiaalsetes kapseltoodetes. Probiootikumide kasutamisel on Sinu keha kannabionoidsüsteem paremas vormis, mis omakorda hoiad Sinu teised kehasüsteemid terves tasakaalus.
Viited
- Al-Ghezi, Z. Z., Busbee, P. B., Alghetaa, H., Nagarkatti, P. S., & Nagarkatti, M. (2019). Combination of cannabinoids, delta-9-tetrahydrocannabinol (THC) and cannabidiol (CBD), mitigates experimental autoimmune encephalomyelitis (EAE) by altering the gut microbiome. Brain, behavior, and immunity, 82, 25–35. https://doi.org/10.1016/j.bbi.2019.07.028
- Bailey, M. J., Naik, N. N., Wild, L. E., Patterson, W. B., & Alderete, T. L. (2020). Exposure to air pollutants and the gut microbiota: a potential link between exposure, obesity, and type 2 diabetes. Gut microbes, 11(5), 1188–1202. https://doi.org/10.1080/19490976.2020.1749754
- Gagliardi, A., Totino, V., Cacciotti, F., Iebba, V., Neroni, B., Bonfiglio, G., Trancassini, M., Passariello, C., Pantanella, F., & Schippa, S. (2018). Rebuilding the Gut Microbiota Ecosystem. International journal of environmental research and public health, 15(8), 1679. https://doi.org/10.3390/ijerph15081679
- Hrncir T. (2022). Gut Microbiota Dysbiosis: Triggers, Consequences, Diagnostic and Therapeutic Options. Microorganisms, 10(3), 578. https://doi.org/10.3390/microorganisms10030578
- Messer, J. S., Chang, E. B. (2018). Edited by Said, H. M. Chapter 36 – Microbial Physiology of the Digestive Tract and Its Role in Inflammatory Bowel Diseases. Physiology of the Gastrointestinal Tract. 6th ed. Academic Press. 95-810. ISBN: 9780128099544. https://doi.org/10.1016/B978-0-12-809954-4.00036-0.
- Schiano Moriello, A., Di Marzo, V., & Petrosino, S. (2022). Mutual Links between the Endocannabinoidome and the Gut Microbiome, with Special Reference to Companion Animals: A Nutritional Viewpoint. Animals: an open access journal from MDPI, 12(3), 348. https://doi.org/10.3390/ani12030348
- Wang, F., & Roy, S. (2017). Gut Homeostasis, Microbial Dysbiosis, and Opioids. Toxicologic pathology, 45(1), 150–156. https://doi.org/10.1177/0192623316679898
- Wang, X., Zhang, P., & Zhang, X. (2021). Probiotics Regulate Gut Microbiota: An Effective Method to Improve Immunity. Molecules (Basel, Switzerland), 26(19), 6076. https://doi.org/10.3390/molecules26196076
