Migreen, autoimmuunsus ja fütokannabinoidid

Sel nädalal heidab PĒLL pilgu migreenidele: nende mõjule ja laialdasele levikule kaasaegses ühiskonnas; nende võimalikule seosele autoimmuunsusega ning kuidas võivad kannabinoidid olla migreeni raviplaani osa.

Migreen – ülemaailmne probleem

Igaüks, kes on kannatanud migreenihoogude all teab, et tegemist võib olla erakordselt keerulise terviseprobleemiga. Migreenide intensiivne valu ja regulaarsus võivad olla peaaegu talumatud ning nende näiliselt puuduv põhjus võib jätta kannatajad täiesti abituks.

Migreeni sümptomid ei piirdu kahjuks ainult valuga. Levinud kaasuvateks nähtudeks on väsimus, iiveldus, oksendamine, valguskartus, vaimse võimekuse langus ning hulk negatiivseid vaimse tervise tagajärgi. On selge, et migreen on tõsiselt kurnav haigus, kuid teiste sarnase tõsidusega terviseprobleemidega võrreldes on sellest oluliselt vähem teada.

See võib tulla üllatusena, eriti arvestades, et migreen on maailmas teisel kohal „haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastatesse” (inglise keeles Years of Lived with Disability) panustajana. Arvatakse, et maailmas kannatab migreeni all üle 700 miljoni inimese, kusjuures nende arv on viimase 30 aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud ja trend ei näita aeglustumise märke.

Migreeni esineb naistel kuni kolm korda sagedamini kui meestel. On väidetud, et just see erisus koos meditsiinis pikalt levinud sooliste eelarvamustega võis olla üks põhjustest, miks migreenid on viimase kahe sajandi jooksul meditsiinilistes uuringutes tähelepanuta jäetud. Naistel ju niikuinii koguaeg pea valutab, eks?

Kas migreen on autoimmuunne seisund?

Migreeni all kannatajate õnneks on viimastes teadusuuringutes olnud põnevaid läbimurdeid probleemi algpõhjuse mõistmiseks. On leitud, et põletik ajus on sageli migreenide peamiseks päästikuks. Autoimmuunspektri haiguste kõige tavalisem ühine tunnusjoon on aga samuti põletik ning hiljutised uuringud näitavad, et migreeniga kaasnev (või selleni viiv) põletik tekib ajus sarnaselt autoimmuunspektri haigusteni viiva põletikuga teistes kohaosades. Just selle seose tõttu on näidatud et migreeni võivad põhjustada ka teised autoimmuunspektri haigused nendega kaasneva sümptomina.

Migreen ja (teised) autoimmuunhaigused on mõlemad naiste seas kaks kuni kolm korda levinumad kui meeste seas ning hiljutistes uuringutes on laialdaselt kirjeldatud nende kahe vahelist seost. 2018. aasta ülevaateuuringus leiti, et peavalud ja migreenid on rohkem levinud inimeste seas, kes põevad mitmesuguseid autoimmuunhaigusi, sealhulgas luupust. Seoseid on palju ja see kõik on viinud mitmeid sõltumatuid teadusuuringuid järelduseni et migreeni tuleks pidada autoimmuunseks seisundiks.

Kannabinoidid ja nende potentsiaal migreeni leevendamisel

Arstiteadus on alles hiljuti hakanud mõistma kannabinoidide potentsiaali migreeni ravis, kuid varajased märgid on lootustandvad. Aastal 2021 läbi viidud 34 teadusartikli ülevaateuuringus toodi välja, et kannabinoididel on toime migreenide leevendamisel. Kannabinoidide kasutamine vähendas ka valu intensiivsust, igapäevast valuvaigisti kasutamise vajadust ning valuvaigistisõltuvust.

Uuringud näitavad, et endoikannabinoidsüsteemi (EKS-i) kaudu suudavad fütokannabinoidid (taimedest saadud kannabinoidid) kontrollida migreeni põhjustavat neurogeenset põletikku. See funktsionaalsus avaldub immuunsüsteemi närvisignaalide pärssimise teel, mis muidu ajurakke valesti hoiataksid ning omakorda põletikku esile kutsuksid – see aga olekski autoimmuunreaktsioon. Nagu iga uus või taasavastatud ravimeetod vajab ka kannabinoidide funktsionaalsuse täpne kirjeldamine migreenide leevendamisel edasisi uuringuid, siiani viitavad aga kõik märgid suurele potentsiaalile.

Toitumise seos migreenide tekkega

Toitumine on üks meie tervise alustalasid. Oma varasemates blogipostitustes oleme toonud välja seosed autoimmuunspektri haiguste kujunemise ja toitumise vahel. Samuti on toitumise muutmine ravimeetodiks ka migreeni puhul.

„Töödeldud toite, piimatooteid, suhkrut, kunstlikke magusaineid, kofeiini ja alkoholi peetakse sageli migreeni käivitajateks, nagu ka alatoitumist söökikordade vahelejätmist.” – dr. Toomas Toomsoo, raamatust „Migreenist vabaks õige toiduga”.

Nende asemel proovige süüa rohkem eeltöötlemata liha, rasvast kala, mune, mahepiimatooteid, seemneid, madala süsivesikusisaldusega köögivilju ja tervislikke külmpressõlisid. Pikemalt soovitame juba lugeda viidatud väga heast raamatust kus on ka konkreetsed soovitused retseptide osas.

PĒLL on välja töötanud “Migraine Relief” kombo, mis on saanud head tagasisidet leevendades pikaajaliselt migreenihoogude intervalli ja nende intensiivsust.

Meie 30% Pehme ekstrakt on mõeldud kasutamiseks vastavalt vajadusele, pakkudes kohest leevendust migreeni sümptomite ilmnemisel. 10% Tugev ekstrakt on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks magamaminekurutiini käigus, pakkudes kehale kompleksset fütokannabinoidide lisandit, et aidata keha endokannabinoidsüsteemil organismi tasakaalu ehk homöastaasi saavutada. Koos moodustavad ekstraktid võimsa duo, mis annavad tõhusa ja paindliku leevenduse migreenile. Proovi PĒLLi juba täna ja alusta teekonda õnneliku ning tervema minani!

Viited

1. Arumugam, M., Narayan, S. K. (2019). Rethinking of the concepts: Migraine is an autoimmune disease? Neurology, Psychiatry and Brain Research. 31, 20-26. https://doi.org/10.1016/j.npbr.2018.11.003 
2. Cavestro, C., & Ferrero, M. (2018). Migraine in Systemic Autoimmune Diseases. Endocrine, metabolic & immune disorders drug targets. 18(2), 124–134. https://doi.org/10.2174/1871530317666171124124340 
3. Eisenstein, M. (2020). Closing the gender gap in migraine research. Nature. 586, S16 – S17. https://doi.org/10.1038/d41586-020-02867-4 
4. Fan, L., Wu, Y., Wei, J. et al. (2023). Global, regional, and national time trends in incidence for migraine, from 1990 to 2019: an age-period-cohort analysis for the GBD 2019. The Journal of Headache and Pain. 24, 79. https://doi.org/10.1186/s10194-023-01619-9 
5. GBD 2016 Disease and Injury Incidence and Prevalence Collaborators (2017). Global, regional, and national incidence, prevalence, and years lived with disability for 328 diseases and injuries for 195 countries, 1990-2016: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2016. Lancet (London, England), 390(10100), 1211–1259. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(17)32154-2
6. McKenna, M., & McDougall, J. J. (2020). Cannabinoid control of neurogenic inflammation. British journal of pharmacology, 177(19), 4386–4399. https://doi.org/10.1111/bph.15208 
7. Nichols, J. M., & Kaplan, B. L. F. (2020). Immune Responses Regulated by Cannabidiol. Cannabis and cannabinoid research, 5(1), 12–31. https://doi.org/10.1089/can.2018.0073 
8. Nurkhametova, D., Kudryavtsev, I., Khayrutdinova, O., Serebryakova, M., Altunbaev, R., Malm, T., & Giniatullin, R. (2018). Purinergic Profiling of Regulatory T-cells in Patients With Episodic Migraine. Frontiers in cellular neuroscience, 12, 326. https://doi.org/10.3389/fncel.2018.00326 
9. Poudel, S., Quinonez, J., Choudhari, J., Au, Z. T., Paesani, S., Thiess, A. K., Ruxmohan, S., Hosameddin, M., Ferrer, G. F., & Michel, J. (2021). Medical Cannabis, Headaches, and Migraines: A Review of the Current Literature. Cureus, 13(8), e17407. https://doi.org/10.7759/cureus.17407 
10. Salahi, M., Parsa, S., Nourmohammadi, D., Razmkhah, Z., Salimi, O., Rahmani, M., Zivary, S., Askarzadeh, M., Tapak, M. A., Vaezi, A., Sadeghsalehi, H., Yaghoobpoor, S., Mottahedi, M., Garousi, S., & Deravi, N. (2022). Immunologic aspects of migraine: A review of literature. Frontiers in neurology, 13, 944791. https://doi.org/10.3389/fneur.2022.944791 
11. Toomsoo, Toomas (2021). Free from Migraine with the Right Food. Pilgrim. 
12. Walter K. (2022). What Is Migraine? JAMA. 327(1):93. https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2787727