Täna sukeldume kahte meie kõige kardetavamasse emotsiooni – ärevus ja hirm, ning uurime ka mõningaid võimalusi, kuidas neid soovimatuid külastajad endast eemal hoida!
Ärevus ja hirm on meisse samamoodi juurdunud kui kõik muud emotsioonid. Nad on täiesti loomulikud nähtused, mis on meiega jäänud läbi evolutsioonilise kohanemise. Need emotsioonid kaitsevad meid nii koheste kui ka eesseisvate ohtude eest. Me kõik peaksime aeg-ajalt tundma ärevust ja hirmu – kui me seda ei teeks, oleks meiega midagi totaalselt valesti. Ometi võivad paljude inimeste jaoks ärevus ja hirmud muutuda lausa nii võimukaks, et suudavad takistada neid oma eesmärke saavutamast, potentsiaali realiseerimast ja mis kõige tähtsam – oma elu täielikult nautimast.
Väga reaalses mõttes elame siiski eelajaloolistes kehades, mis on sunnitud täna igapäevaselt digimaailmaga maadlema. Keskmine inimene loeb ühe päeva jooksul rohkem kui enamik keskaegseid inimesi kogu oma elu jooksul ning teda pommitatakse pidevalt uudiste ja muu infoga kogu maailmast. Lihtsamalt öeldes on meie vaimse süsteemi, mis on loodud suhteliselt väikese hulga stiimulitega toime tulema, ülesandeks navigeerida täna miljarditest ühendustest koosnevas veebis igapäevaselt nagu kala vees. See on probleem.
Aina kasvav ärevuse tase…
Üldrahvastiku ärevuse tase pole kunagi olnud kõrgem kui sel aastal. Ühendkuningriigis aastatel 2022/2023 läbi viidud küsitluse kohaselt teatas 29,9% Briti meestest ja 37,1% Briti naistest, et nad tunnevad suurt ärevust (2012–2015 oli see näitaja 18,3% ja 21,8%). Muidugi seletab COVID-19 pandeemia osa sellest drastilisest tõusust, kuid arvud on üleüldiselt samuti suurema osa 21. sajandist ikkagist pidevalt kasvanud.
2021. aastal avaldatud ja kümme aastat kestnud uuringus vaadeldi ärevuse suurenemist ja väideti, et see on osaliselt tingitud paljudest kaasaegse maailma uutest reaalsustest, mille töötlemiseks me lihtsalt ei ole bioloogiliselt valmis – finantskrahhid, kliimamuutused ja sotsiaalmeedia. Kõiki neid peetakse peamisteks soodustavateks teguriteks. On selge, et kuna maailm muutub üha keerulisemaks ja meie aju ei ole täna veel palju erinev meie esivanemate omadest, on suurenenud ärevus ja hirm siin, et jääda. Need tunded võivad juba iseenesest olla piisavalt valusad, kuid nende mõju ei piirdu sellega.
Enesesabotaaž: illusioon sellest, et omame kontolli
Üks levinumaid viise, kuidas ärevus ja hirmud võivad meie elu negatiivselt mõjutada, on enesesabotaaž. Enesesabotaaž, nagu nimigi ütleb, on käitumine, mis takistab meie võimet toimida täiel määral ja saavutada oma eesmärke. Sellel võib olla palju vorme, sealhulgas edasilükkamine, vastupanu muutustele ja enesekriitika.
Uuringud näitavad, et selline käitumine on enamasti otsene reaktsioon ärevusele ja hirmudele. Sellise kasutu käitumisega võime alateadlikult tunda, et saavutame enda üle kontrolli. Muidugi on see illusioon.
Näiteks juhus, kui tunned, et sa ei peaks kandideerima uuele töökohale, kuna kardad seda mitte saada, ei haara sa tegelikult olukorra üle mitte mingitkontrolli; sa lihtsalt viid ennast kiirteel halvima võimaliku tulemuseni.
Nagu Wayne Gretzky kuulsalt ütles (ja Michael Scott Office’ist kuulsalt varastas): “you miss 100% of the shots you don’t take.” Meie enda kasvu keelamine iseendale võib tunduda lühiajaliselt küll ohutu valik, kuid tegelikult võib pikaajaline mõju meie õnnetunnet palju kahjustada.
Oma parima mina avastamine
Niisiis oleme uurinud ärevust ja hirmu ning nende mõju meie elule. Aga mida me saame selle kõigega ette võtta? Hea uudis on see, et saadaval on palju tõhusaid ravimeetodeid. Farmakoloogiline ravi on küll valikute seas, kuid seda ei tohiks võtta liiga kergelt, kuna psühhotroopsetel ravimitel võib olla palju kõrvaltoimeid. Tõsiste põdejate jaoks võib kasu need kaalutlused siiski ületada. Mittefüüsiline ravi, nagu psühhoteraapia, on samuti osutunud tõhusaks, veelgi enam siis kui kombineerida teda alternatiivsete lähenemisviisidega.
Uuringud näitavad, et kannabidiooli (CBD) õli, näiteks PĒLL-i pakutav õli, vähendab oluliselt ärevussümptomeid minimaalsete kõrvalmõjudega. CBD on osutunud tõhusaks ka õpitud hirmudega võitlemisel, nende väljendumise minimeerimisel, nende taastekke häirimisel ja mõningate õpitud hirmude täielikul väljasuremise hõlbustamisel (koos teraapiaga). Kuna kannabinoidide häbimärgistamine kaob aina rohkem eelmisse sajandisse ja uuringuid tehakse aina rohkem, näeme pea iga nädalaga uusi uuringuid, mis viitavad sellele, et see varem vähe mõistetud ühendite klass võib vaimsete ja füüsiliste vaevuste all kannatajatele elumuutvaks abistajaks muutuda.
Kas oled valmis tegema esimesi samme õnnelikuma ja täisväärtuslikuma tuleviku suunas? Heitke pilk PĒLLi täielikule CBD-toodete valikule SIIN.
Soovitame:
10% CBD Isolaat ja 10% Pehme ekstrakt kerge sotsiaalse ärevuse ja näiteks võistlushirmu (sportlased) puhul.
30% CBD Isolaat ja 30% Pehme ekstrakt tugeva igapäevase ärevuse, esinemisärevuse ja kasvõi esmakohtingu-hirmu korral.
Kasutatud kirjandus:
- Choosing Therapy (2023). Self-Sabotaging: Why We Do It & 8 Ways to Stop. https://www.choosingtherapy.com/self-sabotaging
- Crocq M. A. (2015). A history of anxiety: from Hippocrates to DSM. Dialogues in clinical neuroscience, 17(3), 319–325. https://doi.org/10.31887/DCNS.2015.17.3/macrocq
- Cuijpers, P., Sijbrandij, M., Koole, S. L., Andersson, G., Beekman, A. T., & Reynolds, C. F., 3rd (2014). Adding psychotherapy to antidepressant medication in depression and anxiety disorders: a meta-analysis. World psychiatry: official journal of the World Psychiatric Association (WPA), 13(1), 56–67. https://doi.org/10.1002/wps.20089
- Jurkus, R., Day, H. L., Guimarães, F. S., Lee, J. L., Bertoglio, L. J., & Stevenson, C. W. (2016). Cannabidiol Regulation of Learned Fear: Implications for Treating Anxiety-Related Disorders. Frontiers in pharmacology, 7, 454. https://doi.org/10.3389/fphar.2016.00454
- Mental Health Foundation (2023). Anxiety: statistics. https://www.mentalhealth.org.uk/explore-mental-health/mental-health-statistics/anxiety-statistics
- Psychology Today (2011) Self-sabotage. https://www.psychologytoday.com/gb/basics/self-sabotage
- Skelley, J. W., Deas, C. M., Curren, Z., & Ennis, J. (2020). Use of cannabidiol in anxiety and anxiety-related disorders. Journal of the American Pharmacists Association, 60(1), 253–261. https://doi.org/10.1016/j.japh.2019.11.008
- Slee, A., Nazareth, I., Freemantle, N., & Horsfall, L. (2021). Trends in generalised anxiety disorders and symptoms in primary care: UK population-based cohort study. The British journal of psychiatry : the journal of mental science, 218(3), 158–164. https://doi.org/10.1192/bjp.2020.159
