Ennetus ja taastumine
Kannabinoidid on hetkel maailmas üks kuumemaid meditsiiniuuringute valdkondi. Kuna 20. sajandi eelarvamuslikud hoiakud annavad järjest enam teed kaasaegsele mõtteviisile, mõistame üha rohkem ka nende komplekssete ühendite keskset rolli meie tervise reguleerimisel. Näib, nagu kannabinoidide teadusuuringutes toimuks iga nädal uus läbimurre – kirjeldatakse uus positiivne mõju tervisele või terapeutiline rakendus. Tulevik paistab veel vaid mõned aastad tagasi ühiskonnas demoniseeritud taime jaoks helge.
Seetõttu ei tule ka üllatusena, et kannabinoide ja südame-veresoonkonna haigusi käsitlevate teadusuuringute arv on kasvamas. See on enam kui teretulnud, sest südame-veresoonkonna haigused on maailmas peamine surmapõhjus, põhjustades peaaegu 18 miljonit surmajuhtumit aastas. Hinnanguliselt kannatab maailmas praegu 620 miljonit inimest südame-veresoonkonna haiguste all, kusjuures see arv kasvab tänu elustiili muutustele ja elanikkonna vananemisele.
Niisiis, kuidas saavad kannabinoidid aidata selle ülemaailmse probleemiga võidelda? Uurime välja! Täna süveneb PĒLL. kannabinoidide ja südame-veresoonkonna haiguste teadusmaailma, et anda teile ülevaade sellest põnevast uurimisvaldkonnast ja anda teile ka praktilisi soovitusi!
Endokannabinoidide süsteem – fütokannabinoidide värav kehasse
Kui te ei ole kannabinoididega tuttav, võite õigustatult küsida, kuidas need ühendid võivad kehale sellist mõju avaldada. Vastus peitub meie kehas olevas kompleksses ühendite, valkude ja retseptorite võrgustikus mida nimetatakse endokannabinoidsüsteemiks (EKS). Endokannabinoidid on meie organismis loodud kannabinoidid (endogeensed kannabinoidid), veel toodavad kannabinoide ja nende laadseid ühendeid erinevad taimed (fütokannabinoidid, mida kasutab paljudes oma toodetes PĒLL) ja sünteetilistele kannabinoididele, mis on loodud laboris.
Nimetus “kannabinoid” tuleneb asjaolust, et esimesed avastatud ühendid leiti kanepitaimedest. See nimetus võib põhjustada oletuse, et kannabinoidid on kanepitaimedele ainuomased, kuid need on sama looduslikult esinevad ja inimkehas levinud kui närvid, vererakud ja elundid. Tõepoolest, just seetõttu, et endokannabinoide ja EKS-i leidub inimese sees, on kehasse viidud välistel kannabinoididel üldse mingisugune mõju!
EKS mängib inimese arengus ülitähtsat rolli, arenedes juba raseduse varaseimatest etappidest ning kannabinoidretseptorite ekspressioon on tuvastatav kogu loote ja lapse arengu jooksul. Täiskasvanutel moduleerib EKS neuronite aktiivsust ja võrgustike loomist kogu inimkehas ja selle paljudes süsteemides. Fütokannabinoide saab organismi viia EKS-i kaudu, aktiveerides selle retseptoreid ja põhjustades kehas looduslike ühendite ekspressiooni, mis reguleerivad keha funktsioone.
Mida see kõik siis tähendab? Lihtsamalt öeldes stimuleerivad fütokannabinoidid EKS-i, mis omakorda kutsub esile erinevaid positiivseid muutusi kehas. Meie närvide kaudu jõuab EKS peaaegu igasse kehaosasse, sealhulgas ajju, soolestikku ja südame-veresoonkonda.
Kuidas saavad fütokannabinoidid aidata neid, kellel on südame-veresoonkonna haigused?
Kuigi kannabinoidide võimaliku rolli uurimine südame-veresoonkonna haiguste ravis on käimas ja alles algusjärgus, on varajased märgid julgustavad. Kannabidiooli (CBD) kasutamise positiivset mõju on täheldatud mitmesuguste südame-veresoonkonna haiguste all kannatavatel patsientidel. Nende mõjude hulka kuuluvad elundikahjustuste ja düsfunktsiooni vähendamine, oksüdatiivse ja nitratiivse stressi vähendamine ning põletiku ja apoptoosi (rakusurma) vähenemine.
Kui inimkeha põeb südame-veresoonkonna haigust, on näidatud, et EKS on üliaktiivne (st keha poolt sihilikult stimuleeritud olema tavalisest aktiivsem). Kannabinoidid moduleerivad peamisi südame-veresoonkonna parameetreid, nagu vererõhk, südame löögisagedus, põletik ning südame ja veresoonkonna kontraktiilsus.
On näidatud, et fütokannabinoidid aitavad positiivselt kaasa EKS-i funktsioonidele, suurendades seeläbi selle modulatsiooni tõhusust. Samuti on väidetud, et kannabinoidide kombinatsiooni (mida mõnikord nimetatakse ka täisspektriks) manustamine võib anda positiivsemaid tulemusi kui ükski kannabinoidi isolaat (ehk üks konkreetne kannabinoid), kuna erinevad kannabinoidid mõjuvad teineteise funktsionaalsusele sünergiliselt. On selge, et selles väga noores ja kasvavas valdkonnas on veel palju õppida, kuid on raske mitte vaimustuda sellest, mida kannabinoidide ja nende raviomaduste tulevik toob!
Oma südame-veresoonkonna tervise üle kontrolli võtmine
Nagu kõigi haigusseisundite puhul, aga eriti südame-veresoonkonna haiguste puhul, on ennetamine alati keha parim kaitse. Proovige regulaarselt treenida – olgu selleks siis lühikesed intensiivsed treeningud või pikemad kergemad füüsilised koormused nagu kõndimine või aiatöö – ning sööge tervislikku, tasakaalustatud toitu, mis sisaldab rohkelt oomega-3 rasvhappeid. Oomega rasvhapped on ideaalses vahekorras näiteks meie mahedas kanepiseemneõlis. Lisaks proovige igal ööl kvaliteetselt magada ning vältige tubakatooteid ja liigset alkoholi tarbimist. Sinu süda tänab sind!
Kahjuks kannatavad mõned meist hoolimata kõigist meie jõupingutustest vältimatult südame-veresoonkonna haiguste all (või olete juba riskigrupis ja seeläbi olete selle ajaveebi leidnud!). Tavalisteks sümptomiteks on valu rinnus, nõrkus või tuimus jäsemetes, õhupuudus, pearinglus või ebaregulaarselt kiire või aeglane südametegevus. Kui teil tekib mõni neist, pöörduge niipea kui võimalik arsti poole.
Teie arst koostab ravi- ja taastumisplaani, mis aitab teil võimalikult kiiresti taastada oma parima füüsilise vormi. Kuna meie arusaam EKS-ist ja kannabinoidide tähtsusest kasvab, muutub üha selgemaks, et fütokannabinoidid (nagu need, mida pakub paljudes oma toodetes PĒLL.) võivad mängida olulist täiendavat rolli südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel, nende algstaadiumis ning nendest taastumisel. Lisaks on nende regulaarsel kasutamisel hulk teisi positiivseid omadusi. Kaalu juba täna PĒLLi fütokannabinoide– võid olla palju õnnelikum ja tervem!
Kas oled valmis alustama CBD ja teiste kannabinoidide kasutamist oma südame-veresoonkonna haiguste ennetuses või taastumiskavas? Soovitame kaaluda 10% või 30% Pehmet ekstrakti ja meie mahedat kanepiseemneõli. Alati soovitame konsulteerida ka meie PĒLL.-i eksperdiga, kes aitab leida teile sobivaima toote!
Allikad
Bondarenko A. I. (2019). Cannabinoids and Cardiovascular System. Advances in experimental medicine and biology, 1162, 63–87. https://doi.org/10.1007/978-3-030-21737-2_5
British Heart Foundation (2023). Global Heart & Circulatory Diseases Factsheet. https://www.bhf.org.uk/-/media/files/for-professionals/research/heart-statistics/bhf-cvd-statistics-global-factsheet.pdf?rev=e61c05db17e9439a8c2e4720f6ca0a19&hash=6350DE1B2A19D939431D876311077C7B
Crocq M. A. (2020). History of cannabis and the endocannabinoid system. Dialogues in clinical neuroscience, 22(3), 223–228. https://doi.org/10.31887/DCNS.2020.22.3/mcrocq
Harvard T.H. Chan School of Public Health (2023). The Nutrition Source – Preventing Heart Disease. https://www.hsph.harvard.edu/nutritionsource/disease-prevention/cardiovascular-disease/preventing-cvd/
Kicman, A., & Toczek, M. (2020). The Effects of Cannabidiol, a Non-Intoxicating Compound of Cannabis, on the Cardiovascular System in Health and Disease. International journal of molecular sciences, 21(18), 6740. https://doi.org/10.3390/ijms21186740
Jain, A. P., Aggarwal, K. K., & Zhang, P. Y. (2015). Omega-3 fatty acids and cardiovascular disease. European review for medical and pharmacological sciences, 19(3), 441–445. https://www.europeanreview.org/article/8446
Lu, H. C., & Mackie, K. (2021). Review of the Endocannabinoid System. Biological psychiatry. Cognitive neuroscience and neuroimaging, 6(6), 607–615. https://doi.org/10.1016/j.bpsc.2020.07.016
Pacher, P., Steffens, S., Haskó, G., Schindler, T. H., & Kunos, G. (2018). Cardiovascular effects of marijuana and synthetic cannabinoids: the good, the bad, and the ugly. Nature reviews. Cardiology, 15(3), 151–166. https://doi.org/10.1038/nrcardio.2017.130
Reid M. (2020). A qualitative review of cannabis stigmas at the twilight of prohibition. Journal of cannabis research, 2(1), 46. https://doi.org/10.1186/s42238-020-00056-8
