“Tere! Olen kolmekümnendates kolme lapse ema, Merle.
Olen enda elu jooksul hädas olnud mitmete tervisemuredega (küll liigeseprobleemid, kilpnäärme alatalitlus jne), kuid minu kõige suuremad terviseprobleemid algasid eelmisel kevadel, kui kolmas laps oli umbes 8-kuune. Mu päevad ja ka sageli ööd möödusid siis enamasti beebit süles magama hüpitades ja tihtilugu ta magaski mul pikemalt vaid süles, sest gaasivalude tekkimisest alates ei saanud ma teda kuskil mujal rohkem kui mõnekümneks minutiks järjest magama. Lisaks öösiti ärkas ta vahel iga tund… Nii ma siis lihtsalt ühel hetkel loobusin üritamast ja olin talle nagu elus lutt ja hüpitav-kiikuv voodi… Nüüd tagantjärgi mõeldes saan aru, et see oli ilmselt suur viga, mis pani mu enda tervisele ja heaolule tugeva hoobi.
Kuigi ma ei suuda tagantjärgi enam päris täpselt oma sümptomeid ajaliselt järjestada, siis tean, et mingil hetkel tekkis mul veider enesetunne, justnagu ei saaks ma enam hästi hingata, miski tõmbas kaela paremalt poolt pingesse ja võimatu oli õhtul uinuda. Ehmatasin muudkui üles ja ei suutnud magada sel ja veel paljudel järgnevatel öödel rohkem kui mõne tunni (kahjuks nii ka järgmistel nädalatel ja kuudel). Lisaks kaasnes tugev surve peas, vilin ja kohin kõrvus, nõrkus, poomistunne, madal vererõhk, kohati südamepekslemine, kuivus ja valu kurgus jne… Ma ei saanud üldse enam aru, mis minuga toimub, sest midagi sellist ei olnud ma elus kunagi varem kogenud.
Ühel päeval tekkisid esimest korda ka migreenilaadsed tugevad peavalud ning virvendused silmade ees, kuid see jäi ühekordseks nähtuseks. Aeg-ajalt hakkasid esinema ka valud paremal kuklas, kaelas ning abaluu taga. Peagi oli mul tunne, nagu ma elakski mingis hallis mullis – kõik näis olevat nagu vati sees – pidevalt oli väga halb olla, tundsin õhupuudust (lisaks keegi nagu oleks pidevalt käsi ümber mu kõri hoidnud) ja ühel hetkel muutus mulle keeruliseks isegi ühest toast teise minek, rääkimata sellest, et pidin sel ajal veel igapäevaselt hoolitsema enda alla aastase lapse eest. See oli tõeline õudusunenägu!
Käisin suvekuude jooksul läbi mitmeid spetsialiste alates perearstist, kopsuarsti, kardioloogi, endokrinoloogi, neuroloogi ja kõrva-kurgu-nina arstini välja, kuid peale astmarohtude (mis ei muutnud midagi), stressi leevendavate toidulisandite ja soovituse rohkem süüa ja magada ning värskes õhus liikuda, ma suurt abi ei saanud. Neuroloog soovitas muidugi ka peale imetamise lõpetamist antidepressante kasutama hakata. Kuigi sügiseks oli ka päevi, kus enesetunne oli veidi parem ja aeg-ajalt tekkis lootus, et äkki see õudus ikka ühel päeval lõppeb, siis sama kiiresti toimusid jälle tagasilöögid, näiteks kui pidin väiksemat last rohkem süles hoidma ja tõstma või kui oli mõni pingelisem olukord.
Alustasin tol suvel ka füsioteraapiaga ning käisin vahepeal paralleelselt lausa kahe erineva füsioterapeudi juures ja kuigi mu kehahoiak kuude jooksul tunduvalt paranes ja lihased muutusid tugevamaks, siis need kõige enam elu häirivad probleemid ja sümptomid ei kadunud ikka.
Sügisel jõudsin juba käia järgmise kopsuarsti ning neuroloogi juures, samuti peaaju MRT-uuringul ning seda kõike loomulikult omal kulul, sest perearst ei näinud vajadust mind kuskile peale kopsuarsti edasi suunata ning üsna ruttu loobusin teda tülitamast.
Poole aasta jooksul kulutasin ilmselt tuhandeid eurosid erinevatele arstidele ja uuringutele ja sisuliselt leidsin sügisel end ikka nullpunktis tagasi olevat. Oleksin isegi haaranud juba antidepressantide õlekõrrest, kuigi ma ei tundnud end masendunult ega polnud kaotanud veel eluisu, kuid abikaasa oli sellele väga vastu ja nii ma siis lihtsalt kuidagi edasi kulgesin, sageli unetute ööde, halva enesetunde, väsimuse ja ärevusega.
Siis jõudis minuni aga üks LUMI uudiskiri, mis reklaamis esimesi kodumaiseid CBD-tooteid. Kuna olin varem abi saanud LUMI kanepiõli ja CBD-d sisaldavatest toodetest laste nahaprobleemide puhul, siis tellisin endale need uued CBD-õlid pikemalt mõtlemata proovimiseks. Varem olin küll võtnud juba erinevaid B-grupi vitamiine, magneesiumi ning mingeid looduslikke stressi leevendavaid preparaate, kuid kuna mingit olulist paranemist ei olnud toimunud, siis otsustasin midagi järgmist katsetada – kaotada polnud ju midagi.
Tootekirjelduste põhjal valisin endale kohe kõige kangemad, 30%-õlid. Kuna olin selleks ajaks lõpetanud ka väiksema lapse imetamise, siis sain julgelt neid katsetama hakata.
Mäletan, et esimesel korral, kui CBD-õli proovisin, ei saanud ma eriti muud aru, kui et kuidagi uimane tunne tekkis, tuju oli natuke parem ja meel kergem. Peale järgmisi kasutuskordi nii tuntavalt eristuvat efekti nagu polnudki, lihtsalt meel muutus vähehaaval rahulikumaks. Aja jooksul märkasin, et ka mu uni aina paranes. Senini oli ikka iganädalaselt ja vahel mitmeid öid järjest mul raske magama jääda – vahel uinusin alles vastu varahommikut, siis ajapikku muutus mu uinumine kiiremaks, uni aina sügavamaks, ärkasin vähem ning puhkasin paremini välja. Ka mu meeleolu hakkas vähehaaval paranema, ma ei paanitsenud enam iga tekkinud sümptomi pärast nii palju, ei mõelnud non-stop, et mis pagan mul ikka viga on…
Hakkasin hilissügisel ka müofunktsionaalse terapeudi juures käima ning kui sain vabaks suurematest näo- ja lõualihaste pingetest, siis soovitas ta mul leida spetsialisti, kes tegeleks spetsiaalselt mu kaela- ja õlavöötme pingetega, kuigi olin varem juba üldmassaažis iganädalaselt käinud. Sain uue aasta alguses siis lõpuks ühe pädeva taastusravi massööri juurde, kes suutis uuesti liikuma saada mu kaela ning parema õla ning vähendada tunduvalt lihaspingeid nendes piirkondades. Samuti hakkasin käima ka nõelravis, mis on mu hinnangul samuti muutnud elukvaliteeti ajapikku paremaks ning pingeid vähendanud.
Ma ei saa kahjuks endiselt öelda, et olen päriselt terveks saanud, sest hoolimata vahepealsetest mõne nädala pikkustest perioodidest, kus mul polnud ühtki sümptomit, on peale suuremat koormust (peamiselt peale rohkemat lapse tõstmist, arvuti taga töötamist) mu probleemid jälle tagasi tulnud ja olukord halvenenud. Siiski on CBD-õlid mu olukorda tunduvalt parandanud, sest on aidanud mul enda terviseprobleemidega tegeleda ja neile lahendusi otsida kehvast enesetundest hoolimata.
Tänu CBD-õlidele olen saanud enamasti uinuda, magada ja välja puhata ning olen äärmiselt tänulik, et PĒLLi tooted on toetanud mu närvisüsteemi selles kohati lõputuna näivas terviseprobleemide jadas.
Hoolimata sellest, et mul pole siiani päris selge, mis mu tervise ja kehaga eelmisel kevadel täpselt juhtus, arvan ise nüüdseks, et pidevalt sundasendis lapse süles hoidmine ja hüpitamine, kehv kehahoiak ning tekkinud lihaspinged põhjustasid mul ühel hetkel ilmselt kaelas tugevama närviärrituse, mis avaldus juba järgmiste lihaspingete ja poomistunde, hingamisraskuste jms sümptomitena. Need põhjustasid omakorda magamatuse, väsimuse ja jõuetuse, ärevuse enda tervise pärast ning üleüldise halva enesetunde.
Seda lugu kirjutades ei soovi ma ainult PĒLLi tooteid reklaamida ja kiita – usun, et nende toime räägib juba enda eest ja lõpuks peab igaüks ise proovima ja katsetama, mis nende puhul toimib. Soovin rõhutada aga seda, et kallid naised, praegused ja tulevased emad – hoolige ka enda tervisest, vältige võimalusel pidevaid sundasendeid, liigset stressi ja magamatust ning leidke aega ka enda heaolu eest hoolitsemiseks! Kuna ühel hetkel võib olla juba liiga hilja ning suurem kahju on juba sündinud…
Kavatsen ise PĒLLi tooteid ikka edasi kasutada ja loodan, et ühel hetkel saan abi ka oma liigesevaludele ning kilpnäärmeprobleemidele, kuid hetkel elan päev korraga ja olen tänulik, et PĒLLi õlid toetavad mind sellel taastumise ja tervenemise teekonnal.” – Merle #pellpeople
👉 Jaga ka SINA meiega enda #pellpeople lugu!
Millist toodet valida? 👉 Kirjuta meile ja valime Sulle koos õige toote. #pellcare
Foto: Vlad Matsnev
