Viimastel aastatel on hüppeliselt kasvanud meie teadmised sellest kuidas kannabinoidid võivad inimkeha aidata. Näib, et iga uue avaldatud uuringuga saame natuke rohkem teada, kuidas CBD, CBG ja kümned sarnased ühendid võivad meie elu paremaks muuta. Näiteks on hiljutised edusammud meie teadmistes soolestiku tervisest näidanud, et kannabinoidid võivad olla ülimalt võimas vahend katkiste süsteemide parandamisel ja üleüldiselt ka krooniliste haiguste ohjamisel meie kehas.

Neid läbimurdeid ümbritsev teadus võib tarbijale olla veidi segane ja keeruline, eriti selle spetsiifilist erialast keelekasutust arvestades. Terminid nagu endokannabinoidoom, polümorfismid ja arahhidonoüülglütserool on vaevalt mõistetavad neile, kellel pole just akadeemilist tausta meditsiini valdkonnas, seega on tihtipeale raske mõista, mida tegelikult öeldakse. Kuid pole hullu – PĒLL on siin, et žargoonist läbi lõigata, selgitada lihtsas keeles, mis toimub ning aidata sul enda ja sinu keha jaoks paremaid valikuid teha!

Endokannabinoidoom (eCBome) e. kannabinoidide värav Sinu organismi

Selleks, et mõista kannabinoidide positiivset mõju soolestiku tervisele (ja selle kaudu kogu kehale), peame vaatama kahte olulist keha süsteemi – endokannabinoidoomi (eCBome) ja soolestiku mikrobioomi. Enne nendesse süvenemist teeme aga selgeks kannabinoidide mõistatuse – seda terminit kasutatakse küll sageli, kuid harva selgitatakse seda korrektselt ja arusaadavalt.

Kannabinoid on keemiline ühend, millel on võime meie kehas spetsiaalsete retseptoritega seostuda, mõjutades seeläbi meie vaimu või keha toimimist. Need ühendid avastati esmakordselt kanepitaimedest, mis kajastub ka nende nimes. Keha enda poolt toodetud kannabinoide nimetatakse endokannabinoidideks; taimedes, näiteks kanepis leiduvaid, nimetatakse aga fütokannabinoidideks.

Endokannabinoidsüsteem koosneb meie keha kannabinoidiretseptorite võrgustikust ja kõigist neid varustavatest kemikaalidest. Hiljutised uuringud on näidanud, et seda määratlust on kasulik laiendada hõlmates ka teisi sarnaseid retseptoreid – seda suuremat süsteemi nimetatakse aga endokannabinoidoomiks (eCBome). Meie kehad kasutavad eCBome’i homöostaasi säilitamiseks – järjepideva organismi sisemise tasakaalu hoidmiseks vaatamata muutuvatele välistingimustele. Siis, kui meie keha tunnetab muutusi selliste tegurite näol nagu kliima, meeleolu, uni või nälg, toodab ta kannabinoide ning saadab nad seostuma retseptoritega, mis omakorda hoiatavad keha ning käivitavad enesekorrektsiooni.

Tekib küsimus, et kui meie keha ise on võimeline kannabinoide tootma, siis miks peaksime ka fütokannabinoide süsteemi sisse tooma? Lihtne vastus on see, et eCBome lihtsalt ei ole täiuslik süsteem ega ole kindlasti kõigis meis identne. See, et inimese keha ise ei tooda piisavalt endokannabinoide või tal on lihtsalt vajalikust vähem retseptoreid, on järjest tavalisem. Õnneks on inimkeha üks müstiline ja imeliselt kohanemisvõimeline organism ja eCBome toetamine fütokannabinoididega suudab meie organismi stimuleerida nii, et ta toodaks rohkem vajalikke ühendeid ja retseptoreid.

Soolestiku mikrobioom – triljonite kogukond

Inimese soolestikus leidub hulgaliselt erinevaid mikroorganisme (sh bakterid, viirused, seened ja muud mikroobid), mis mängivad olulist rolli sellistes keha funktsioonides nagu immuunfunktsioon, seedimine ja toitainete omastamine. Seda ühist mikroskoopilist kooslust nimetatakse soolestiku mikrobioomiks ja selle tervisel on inimkeha kui terviku tervise säilitamisel ülitähtis roll. Düsbioos ehk mikrobioomi tasakaaluhäire tekib siis, kui soolestiku mikrobioom on häiritud ja tasakaalust väljas – see võib endaga kaasa tuua ulatuslikke ja tõsiseid tagajärgi nii soolestikule kui ka inimkehale tervikuna.

Meie soolestik mõjutab läbi närvisüsteemi meie ülejäänud keha ja meie keha omakorda mõjutab soolestiku heaolu. Pikim imetajatel leitud kraniaalnärv, vagusnärv, kulgeb ajust kuni käärsooleni, ühendades meie kõige olulisemad siseorganid ajuga ja üksteisega. Soolestiku-aju telg, mida mõnikord nimetatakse mikrobioom-soolestiku-aju teljeks, viitab kahesuunalistele suhtlusradadele, mis seovad soolestiku mikrobioomi aju emotsionaalsete ja kognitiivsete keskustega (ja vahepealsete vahendajatega). Soolestiku mikrobioom ja eCBome on samuti ühendatud nende radade kaudu, kusjuures mõlemad süsteemid suudavad signaale anda ja koostöös muutusi esile tuua.

Kannabinoidid töös – aidates Sind ja Sinu soolestikku

Nüüd oleme aru saanud, kuidas kannabinoidid meie endokannabinoidoomiga suhtlevad, mis moodustab meie soolestiku mikrobioomi ja kuidas need kaks süsteemi on üksteise ja ülejäänud kehaga, sealhulgas meie ajuga, otseselt seotud. Positiivne muutus ühes süsteemis mõjutab teist ja vastupidi. Millised on aga need muutused, millest me räägime ja kui märgatavad võivad need mõjud meie kehas olla?

Järjest enamate selles valdkonnas avaldatavate uuringute tulemused näiteks krooniliste haiguste ravis on vägagi paljulubavad. 2013. aasta uuring näitas, et kannabigerool (CBG) vähendas kombinatsioonis spetsiifiliste teiste kannabinoididega põletikulise soolehaiguse (IBD) sümptomeid ja nõrgendas haigust, pärssides lämmastikoksiidi (organismis põletikku esile kutsuva signaalimooduli) tootmist.

Just nagu CBG, on ka kannabidiooli (CBD) kohta mitmed uuringud näidanud, et sellel on positiivne mõju soolestikuga seotud häirete, nagu IBD ja ärritunud soole sündroomi (IBS) sümptomitele. Ühes 2010. aasta uuringus leiti, et CBD alandas põletiku taset, minimeeris soolekahjustusi ja vähendas funktsionaalsete häirete esinemist.

2020. aasta ülevaade CBD kasutamisest alkoholi tarbimisega seotud häirete ravis näitas, et osa CBD võimetest sellistes olukordades tuleneb selle kasulikust mõjust just sellele samale mikrobioom-soolestiku-aju teljele. Uuringud näitasid, et kuigi alkoholi tarvitamist seostati immuunsüsteemi talitlushäiretega, aitasid kannabinoidid vähendada soolestiku läbilaskvust, reguleerida soolestiku mikrobioomi ja vähendada põletikku. See koos rohke kirjandusega, mis demonstreerib kannabinoidide positiivset mõju meeleolu- ja ärevushäirete sümptomitele, näitab, kui mõjuvad võivad kannabinoidid olla kogu kehale.

Kindel alus

Oleme demüstifitseerinud erinevad kannabinoiditerminid, õppinud tundma eCBome’i ja soolestiku mikrobioomi ning uurinud vaid mõningaid viise, kuidas kannabinoidid võivad meie soolestiku ja kogu meie keha tervist positiivselt mõjutada.

Alati tuleb meeles pidada, et kuigi teadusuuringutes kasutatav keel võib alguses olla segane ja läbipaistmatu, võivad inimeste tervise aluspõhimõtted olla märkimisväärselt lihtsad. Meie kehad on omavahel seotud organite, neuronite, mikroorganismide ja sadade muude elementide võrgustik, mis kõik pidevalt suhtlevad ja üksteist mõjutavad. Nende ühenduste tõttu võib vaid ühe elemendi ebaõnnestumine mõjutada kogu meie keha. See ühendus on aga ka suureks tugevuseks, mis võimaldab meil probleemidega erinevatel viisidel võidelda ning leida üllatavalt mõjusaid ja püsivaid lahendusi ka kõige ebatõenäolisemates situatsioonides.

Kui soovid veelgi rohkem teadmisi selle kohta, kuidas fütokannabinoidid paremat tervist aitavad saavutada ja hoida või vajad nõu PĒLL-i toodete valimisel, aitame alati hea meelega. Meie eksperdiga saad ühendust võtta SIIT!

Viited:

1. Borrelli, F., Fasolino, I., Romano, B., Capasso, R., Maiello, F., Coppola, D., Orlando, P., Battista, G., Pagano, E., Di Marzo, V., & Izzo, A. A. (2013). Beneficial effect of the non-psychotropic plant cannabinoid cannabigerol on experimental inflammatory bowel disease. Biochemical pharmacology, 85(9), 1306–1316. https://doi.org/10.1016/j.bcp.2013.01.017

1. Carabotti, M., Scirocco, A., Maselli, M. A., & Severi, C. (2015). The gut-brain axis: interactions between enteric microbiota, central and enteric nervous systems. Annals of gastroenterology, 28(2), 203–209.

1. Carding, S., Verbeke, K., Vipond, D.T., Corfe, B.M, & Owen, L.J. (2015) Dysbiosis of the gut microbiota in disease, Microbial Ecology in Health and Disease, 26:1, DOI: 10.3402/mehd.v26.26191

1. Di Marzo V. (2020). The endocannabinoidome as a substrate for noneuphoric phytocannabinoid action and gut microbiome dysfunction in neuropsychiatric disorders

. Dialogues in clinical neuroscience, 22(3), 259–269. https://doi.org/10.31887/DCNS.2020.22.3/vdimarzo

1. Iannotti, F. A., & Di Marzo, V. (2021). The gut microbiome, endocannabinoids and metabolic disorders, Journal of Endocrinology, 248(2), R83-R97. https://joe.bioscientifica.com/view/journals/joe/248/2/JOE-20-0444.xml

1. Jamontt, J. M., Molleman, A., Pertwee, R. G., & Parsons, M. E. (2010). The effects of Delta-tetrahydrocannabinol and cannabidiol alone and in combination on damage, inflammation and in vitro motility disturbances in rat colitis. British journal of pharmacology, 160(3), 712–723. https://doi.org/10.1111/j.1476-5381.2010.00791.x

1. Karoly, H.C., Mueller, R.L., Bidwell, L.C. and Hutchison, K.E. (2020), Cannabinoids and the Microbiota–Gut–Brain Axis: Emerging Effects of Cannabidiol and Potential Applications to Alcohol Use Disorders. Alcohol Clin Exp Res, 44: 340-353. https://doi.org/10.1111/acer.14256

1. Melas PA, Scherma M, Fratta W, Cifani C, Fadda P. Cannabidiol as a Potential Treatment for Anxiety and Mood Disorders: Molecular Targets and Epigenetic Insights from Preclinical Research. International Journal of Molecular Sciences. 2021; 22(4):1863. https://doi.org/10.3390/ijms22041863

1. Schiano Moriello, A., Di Marzo, V., & Petrosino, S. (2022). Mutual Links between the Endocannabinoidome and the Gut Microbiome, with Special Reference to Companion Animals: A Nutritional Viewpoint. Animals: an open access journal from MDPI, 12(3), 348. https://doi.org/10.3390/ani12030348

1. Sharma, J. N., Al-Omran, A., & Parvathy, S. S. (2007). Role of nitric oxide in inflammatory diseases. Inflammopharmacology, 15(6), 252–259. https://doi.org/10.1007/s10787-007-0013-x

1. Srivastava, R. K., Lutz, B., & Ruiz de Azua, I. (2022). The Microbiome and Gut Endocannabinoid System in the Regulation of Stress Responses and Metabolism. Frontiers in cellular neuroscience, 16, 867267. https://doi.org/10.3389/fncel.2022.867267